Miks ma ei tunne oma parfüümi lõhna? Mida ütleb teadus

Sa ei tunne oma parfüümi lõhna, sest su haistmine on sellega kohanenud: korduv või pikaajaline kokkupuude ühe lõhnaga vähendab tundlikkust just selle lõhna suhtes ja tundlikkus taastub aja jooksul, kui kokkupuude lõpeb. Kohanemine puudutab ainult seda lõhna ja seda inimest, kes sellega kokku puutus, nii et sinu ümber olevad inimesed, kes pole terve päev sinu parfüümi sisse hinganud, tunnevad seda endiselt.

Miks ma ei tunne oma parfüümi lõhna, aga teised tunnevad?

Sest haistmise kohanemine ehk olfaktoorne adaptatsioon on seotud kindla lõhna ja kindla inimesega. Haistmise kohanemine on tundlikkuse langus mingi lõhna suhtes, mille põhjustab korduv või pikaajaline kokkupuude sama lõhnaga. Pamela Daltoni 2000. aasta ülevaates ajakirjas Chemical Senses on see kirjas nii: „korduv või pikaajaline kokkupuude lõhnaainega toob tavaliselt kaasa ärritajaspetsiifilise tundlikkuse languse just selle lõhnaaine suhtes, kuid tundlikkus taastub aja jooksul, kui edasist kokkupuudet ei ole.“ Dalton on psühholoog Philadelphias asuvas Monelli keemiliste meelte keskuses (Monell Chemical Senses Center) ja uurib muu hulgas kokkupuute sageduse ja kohanemise seost. Ta kirjeldab kaht mõõdetavat muutust. Lõhna tajulävi ehk väikseim kontsentratsioon, mida veel märgatakse, tõuseb, nii et lõhna nõrka hõngu ei märka sa enam üldse. Ja reaktsioon lõhnale, mis on sellest lävest tugevam, nõrgeneb, nii et see, mida veel tunned, tundub nõrgem.

Võtmesõna on ärritajaspetsiifiline. Kohanemine ei ole nina üldine tuimenemine: see kuulub lõhnale, millega oled kokku puutunud, ja inimesele, kes sellega kokku puutus. Kolleeg, kes tuppa astub, pole veetnud päeva sinu parfüümi sees, nii et tema jaoks on see endiselt uus ärritaja.

Sensoorne kohanemine võimaldab organismidel saavutada ümbritseva keskkonnaga käitumusliku tasakaalu ja reageerida eeskätt ärrituse muutustele.

Pamela Dalton, Chemical Senses, 2000

Süsteem on häälestatud muutustele, mitte püsivatele ärritajatele, ja parfüüm sinu enda nahal, mida terve päev sisse hingad, on püsiv ärritaja.

Uurimustes korduvad kaks mõistet. Harjumine (habituatsioon) on korduvast kokkupuutest tekkinud vähenenud käitumuslik reaktsioon lõhnale; kohanemine (adaptatsioon) tähistab närviprotsesse, mis selle languse taga on. Nii määratleb selle paari 2017. aasta ülevaade ajakirjas Physiology & Behavior, mille autorid on Pellegrino, Sinding, de Wijk ja Hummel; neljast autorist kolm töötasid TU Dresdeni interdistsiplinaarses lõhna- ja maitsekeskuses. Igapäevane nimetus haistmisväsimus (inglise keeles olfactory fatigue) hõlmab mõlemat.

Miks see nii kiiresti juhtub?

Sest tajutud tugevus langeb suhteliselt kiiresti ja kohanemine algab ajus varem kui ninas. Pellegrino ja kolleegid võtavad kokku, mida psühhofüüsika koos tänapäevaste närvitegevuse mõõtmise meetoditega näitab: „harjumine lõhnadega ehk intensiivsuse langus on suhteliselt kiire, kusjuures kohanemine toimub kõrgemates ajuprotsessides kiiremini kui perifeerne kohanemine.“ Ühte kindlat minutite arvu pole ja Daltoni ülevaade selgitab, miks: languse ulatus ning kohanemise ja taastumise ajaline kulg „sõltuvad lõhna kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest“.

Daltoni ülevaade toob ka tõendid, et osalevad nii nina kui ka aju. Kui lõhna antakse ainult ühte ninasõõrmesse, tekib kohanemine mõlemas ninasõõrmes, kuigi lõhnaga kokku puutunud poolel on see sügavam ja taastub aeglasemalt. Lisaks on uuringud leidnud korduva ärrituse järel „suhteliselt väikese perifeerse reaktsiooni languse, hoolimata tajutud intensiivsuse märkimisväärsest vähenemisest“. Lihtsalt öeldes: nina retseptorid reageerivad lõhnale endiselt, ainult veidi vähem, samal ajal kui lõhn tundub palju nõrgem. Suur osa vaigistamisest toimub sügavamal.

Miks ma ei tunne oma parfüümi lõhna enam?

Sest sama parfüümi kandmine päevast päeva on pikaajaline kokkupuude ja uuringus, mis katsetas kahenädalast kokkupuudet, kestis tundlikkuse langus samuti nädalaid. 1996. aastal avaldasid Dalton ja Charles J. Wysocki, samuti Monelli keskusest, ajakirjas Perception & Psychophysics uuringu, mis oli mõeldud päriselu jaoks: „enamik haistmise kohanemise eksperimentaalseid analüüse kasutab lühiajalist kokkupuudet lõhnaainega, mis ei pruugi vastata päriselu kogemustele.“ Vabatahtlikud puutusid kaks nädalat oma kodus pidevalt kokku ühega kahest lõhnaainest ning nende haistmist mõõdeti laboris psühhofüüsikaliste testidega enne ja pärast.

Kokkupuude tõi kaasa „lõhnaainespetsiifilise tundlikkuse ja tajutud intensiivsuse languse võrreldes kokkupuute-eelse lähtetasemega“: kohandava lõhnaaine tajulävi tõusis ja nõrku kontsentratsioone hinnati vähem intensiivseks. Seejärel tuleb tulemus, mis on tunnuslõhna jaoks oluline.

Enamikul inimestest oli vähenenud tundlikkus testlõhnaaine suhtes märgatav veel kuni kaks nädalat pärast viimast kokkupuudet.

Pamela Dalton ja Charles J. Wysocki, Perception & Psychophysics, 1996

Autorid kirjutavad, et see püsivus „eristab seda nähtust kohanemisest, mida täheldatakse pärast lühemaid kokkupuuteid“. Nende kokkuvõte algab lausega, mille tunneb ära igaüks, kes parfüümi iga päev kannab: „Iga inimene, kes elab või töötab lõhnalises keskkonnas, võib kogeda muutusi lõhnatajus, millest mõned on pikaajalised.“ Vabatahtlikud elasid testlõhnaga ööpäev läbi, mis ei ole sama mis parfüümi kandmine tööpäeva jooksul. Suund on aga selge: pärast pikka kokkupuudet on ka tagasitee pikk.

See on ka tunnuslõhna vaikne paradoks. Meie juhend tunnuslõhna leidmiseks määratleb tunnuslõhna kui lõhna, mida teised inimesed sinuga kohtudes kohe seostavad: inimesed, kes sind kohtavad, tunnevad seda paremini kui sina ise.

Lõhna igapäevane kandmine terve tööpäeva või kauem on korduv ja pikaajaline kokkupuude just selles tähenduses, milles Daltoni ülevaade neid sõnu kasutab.

Kas see on haistmisväsimus või on parfüüm lahtunud?

Sageli mõlemad ja need on eri asjad. Parfüüm muutub päeva jooksul nahal tõesti: kõige lenduvamad molekulid aurustuvad esimesena, mistõttu tipunoodid kaovad umbes esimese kahe tunni jooksul, nagu selgitab meie juhend lõhnapüramiidi kohta. See on keemia selles, mida pihustasid. Haistmisväsimus on muutus sinus endas: eespool kirjeldatud uuringud mõõtsid lõhnaga kokku puutunud inimestel kõrgemat tajuläve ja madalamaid intensiivsuse hinnanguid. Kui sinu randmelt ei tule midagi, aga sinu vastas istuv sõber tunneb veel põhjanoote, on parfüüm endiselt alles ja tõenäolisem seletus on kohanemine.

Kolmas võimalus puudutab üksikuid molekule: kas kõik tunnevad näiteks Iso E Superi lõhna üldse, on omaette küsimus, mida käsitleb meie lugu parfüümist Molecule 01.

Kas pihustada rohkem, kui sa oma parfüümi ei tunne?

Ei. Kohanemine on seotud lõhnaga, mida oled sisse hinganud, nii et sama parfüümi lisamine tähendab lihtsalt rohkem sedasama kokkupuudet, mis kohanemise tekitas; Daltoni kokkuvõtte järgi sõltuvad languse ulatus ja ajaline kulg lõhna kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest. Sinu lähedal olevad inimesed pole kohanenud ja saavad kogu lisakoguse kätte. Usaldusväärne mõõdupuu on kellegi teise nina.

Kuidas oma parfüümi lõhna uuesti tundma hakata?

Ajaga, mille jooksul sa lõhnaga kokku ei puutu. Tundlikkus „taastub aja jooksul, kui edasist kokkupuudet ei ole“, nagu Dalton kirjutab, ja selleks kuluv aeg sõltub sellest, kui kontsentreeritud lõhn oli ja kui kaua sa selles viibisid. Sinu enda nahal ei kao lõhn kunagi täielikult, nii et uuringute põhjal pole põhjust oodata, et see tuleb tagasi ajal, kui sa seda veel kannad. Uuringutest järeldub:

• Küsi kelleltki, kes seda lõhna kandnud ei ole. Kohanemine puudutab kindlat inimest ja kindlat lõhna, nii et kolleeg või partner oskab öelda seda, mida sina enam ei taju.
• Vaheta lõhnu, kui sulle on oluline seda ise tunda. Tunnuslõhn eeldab järjekindlat kandmist ja just see kokkupuude nüristab lõhna sinu jaoks. Teine parfüüm ülepäeviti annab esimesele aega ilma kokkupuuteta ja just seda taastumine vajab; kuna kohanemine on lõhnaspetsiifiline, vali teiseks selgelt teistsugune lõhn.
• Arvesta pika pausiga. Pärast kahenädalast pidevat kokkupuudet oli enamikul Daltoni ja Wysocki vabatahtlikest tundlikkus vähenenud veel kuni kaks nädalat pärast viimast kokkupuudet, nii et nädalaid iga päev kantud parfüüm võib sinu jaoks sama kaua tagasi tulla.
• Jäta kohvioad vahele. Lõhnamüüjad pakuvad neid sageli nina „puhastajaks“, märgivad 2011. aastal ajakirjas Perceptual and Motor Skills avaldatud uurimusliku katse autorid, kes seda ideed proovile panid: üliõpilased nuusutasid kolme lõhna üheksas katsevoorus, seejärel kohviube, sidruniviile või tavalist õhku ning pidid siis nelja lõhna seast leidma selle, mida nad varem nuusutanud polnud. Kohvioad ei andnud paremat tulemust kui sidruniviilud või õhk.

Fragnatique'i parfüümikapi lõhnapäevik talletab ka teiste inimeste muljet: lisaks sellele, kui kaua lõhn püsis ja kui tugev see oli, küsib iga sissekanne, mitu inimest sinu lõhna märkas. See loendus tuleb ninadelt, mis pole lõhnaga kohanenud.

Millal on tegu haistmise kaotusega, mitte kohanemisega?

Siis, kui hääbuvad lõhnad üldiselt, mitte ainult üks, ja muutus ei kao ka pärast lõhnast eemal olemist. Kohanemine on seotud kindla lõhnaga ja möödub, kui kokkupuude lõpeb. Haistmise kaotus või muutus on midagi muud. Inglismaa riiklik tervishoiuteenistus NHS ütleb, et selline muutus võib olla ebameeldiv, kuid „ei ole tavaliselt tõsine ja võib mõne nädala või kuu jooksul paraneda“, ning loetleb kõige sagedasemad põhjused: haigused nagu külmetus, gripp või COVID-19, sinusiit (põskkoopapõletik), allergia, näiteks heinapalavik, ja ninapolüübid. Põhjuseks võivad olla ka mõned ravimid ja harva tõsisemad haigused, nagu Parkinsoni tõbi või epilepsia. Vanusega on mõningane haistmise nõrgenemine tavaline.

NHS nimetab nelja vormi: haistmise kaotus (anosmia), nõrgenenud haistmine (hüposmia), lõhnade muutunud tajumine (parosmia) ja olematute lõhnade tundmine (fantosmia), näiteks suitsu või kõrbenud röstsaia lõhn. NHS-i soovitus on pöörduda perearsti poole, kui „haistmine ei taastu mõne nädala jooksul normaalseks“. Põhjuse ravimine võib aidata, ütleb NHS, ja „mõnda inimest võib aidata ravimeetod, mida nimetatakse lõhnatreeninguks“, kuigi mõnikord ei saa muutust ravida ja see võib jääda püsivaks. Lisaks hoiatab NHS: ilma haistmiseta ei pruugi sa märgata gaasileket, tulekahju ega riknenud toitu.

Kontroll on seega lihtne. Kui kohv, seep ja teiste inimeste parfüüm lõhnavad nii nagu peavad ja vaikseks on jäänud ainult sinu enda lõhn, sobib see kohanemise mustriga. Kui lõhnad üldiselt on nõrgenenud ega taastu mõne nädalaga, järgi NHS-i soovitust ja pöördu perearsti poole.

Meie kaanepildil on umbes 1775. aastast pärit prantsuse lõhnapudel: läbipaistev klaas kuldses spiraalornamendiga raamistuses, 7 sentimeetrit kõrge, Clevelandi kunstimuuseumi avatud kogust. Kui plaanis on teine pudel, alustab parfüümileidja sinu maitsest ja nimetab iga vaste taga olevad noodid, nii et teine lõhn võib olla üles ehitatud teisiti kui see, mille su nina on juba tausta hulka arvanud.