Kas parfüüm meelitab sääski ligi? Mida näitas üks laboriuuring

„Parfüümitud kosmeetika vältimine“ on esimesel kohal nende abinõude loetelus, mida inimesed sääsehammustuste vastu kasutavad, nagu näitab 2006. aasta katse ajakirjas British Columbia Medical Journal. Kui 2015. aasta laboriuuring katsetas üht lillelist parfüümi, läks parfüümitud käe juurde vähem sääski, mitte rohkem.

Kas parfüüm meelitab sääski ligi?

Üks eelretsenseeritud laborikatse ütleb, et ei, vähemalt ühe lillelise parfüümi puhul: umbes kaks tundi tõmbas Victoria's Secret Bombshelliga lõhnastatud käsi ligi väiksema osa sääskedest kui paljas käsi. Ajakirjas Journal of Insect Science ilmunud 2015. aasta uuring pärineb Stacy Rodriguezilt, Immo Hansenilt ja nende kolleegidelt New Mexico osariigi ülikoolist.

Keskmiselt jõudis 120 minutit pärast pealekandmist parfüümitud käe juurde 18% katsekorra kollapalavikusääskedest (Aedes aegypti). Kontrollkatsetes jõudis samal mõõtmisel palja käe juurde 58%.

See on üks parfüüm, ühes kontsentratsioonis, ühes laboris, ja autorid hoiatavad, et sama lõhna väiksemad kontsentratsioonid „võivad mõjuda teisiti“. Katse loendas pealegi seda, kuhu sääsed lendasid, mitte hammustusi. Üks katse ei saa üldist küsimust lahendada, nii et meie parfüümimüütide ja faktide kontroll annab väitele hinnangu „tõendamata“.

Mida 2015. aasta uuring katsetas?

Ajakirjas Journal of Insect Science avaldatud 2015. aasta uuring katsetas, kas seitse tõrjespreid, kaks lõhna ja B1-vitamiini nahaplaaster hoiavad kahte sääseliiki inimese käest eemal. Lõhnad olid Victoria's Secret Bombshell ja Avon Skin So Soft Bath Oil, mille kohta artikkel ütleb, et seda „on kasutatud koduse vahendina sääskede peletamiseks“. Liigid, kokkuvõtte sõnul „mõlemad olulised inimeste haiguste levitajad“, olid Aedes aegypti ja Aasia tiigersääsk Aedes albopictus.

Katses kasutati Y-kujulist toru ehk olfaktomeetrit, mis oli mõningate muudatustega ehitatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2013. aasta juhistes antud kavandi järgi. Igas katsekorras hoiti 20 emast sääske, keda oli ööpäev näljutatud, 30 sekundit käe lõhnas ja seejärel oli neil kaks minutit aega lennata ühe või teise haru poole.

Ühe haru lõpus oli ühe kaasautori töödeldud käsi; tema valiti, sest eelkatsetes osutus ta „silmapaistvaks ligimeelitajaks“. Tema teine käsi oli nitriilkindas teise haru lõpus. Ligitõmbemäär on see osa neist 20 sääsest, kes leiti töödeldud käe juurest.

Iga toote mõju mõõdeti kohe pärast pealekandmist ning 30, 120 ja 240 minuti möödudes, viis katsekorda iga mõõtmise kohta, kolme kuu jooksul; vitamiiniplaaster pandi peale kaks tundi enne esimest mõõtmist. Meetodite osa annab pihustatud tõrjevahendite koguseks umbes 0,5 ml, kuid parfüümi kogust ei anna; viidete loetelu nimetab parfüümi Bombshell Eau de Parfumiks. Arutelu osa kirjeldab seda brändi 2015. aasta tootelehele viidates nii: „Puuviljased lillenoodid: lilla passionivili, Shangri-la pojeng, vanilliorhidee“.

Kui palju sääski läks parfüümitud käe juurde?

2015. aasta katses läks parfüümitud käe juurde vähem sääski kui palja käe juurde ja erinevus püsis statistiliselt umbes kaks tundi. Kuni 120. minutini jäi parfüümitud käe osa oluliselt alla palja käe võrdlustaseme; 240. minutil enam mitte, kummagi liigi puhul. Aedes aegypti tulemused (tabel 2), kõrval palja käe tulemus samal mõõtmisel:

• Kohe pärast pealekandmist: parfüümitud käe juures 17%, palja käe juures 61%
• 30 minuti pärast: 15%, võrdluseks 61%
• 120 minuti pärast: 18%, võrdluseks 58%
• 240 minuti pärast: 47%, võrdluseks 68%; enam mitte oluliselt alla võrdlustaseme

Artikkel võrdleb iga tulemust palja käega esimesel mõõtmisel (selle liigi puhul 61%, Aasia tiigersääsel 41%), mitte palja käega samal mõõtmisel. Aasia tiigersääsk järgis tabelis 3 sama mustrit: 120. minutil 17% võrreldes 41%-ga ja 240. minutil olulist erinevust ei olnud. Uuringu teine lõhn, Avon Skin So Soft Bath Oil, vähendas samuti Aedes aegypti ligitõmmet kuni 120. minutini, kuid mitte 240. minutil, ega mõjutanud Aasia tiigersääske oluliselt.

Artikli kokkuvõte räägib „tagasihoidlikust peletavast mõjust vahetult pärast pealekandmist“; arutelu osa nimetab parfüümi aga „tugevaks tõrjevahendiks, mille mõju kestab kauem kui 120 minutit“. Tabelid näitavad olulist erinevust kuni 120. minutini, mitte 240. minutil, nii et „kauem kui 120 minutit“ läheb kaugemale sellest, mida mõõdeti.

Tuleb märkida, et selles katses kasutatud parfüümi kontsentratsioon oli üsna kõrge

Stacy D. Rodriguez ja kolleegid, Journal of Insect Science, 2015

Seda, miks parfüümitud käe juurde läks vähem sääski, ei katsetatud. Autorid oletavad, et lillelised lõhnad „võivad pakkuda maskeerivat lõhna“, mis vähendab ligitõmmet „lühema aja jooksul“; see on oletus, mitte mõõtmistulemus.

Miks võivad lillelised lõhnad sääski ligi meelitada?

Sääsed toituvad õienektarist ja leiavad selle osaliselt lõhna järgi, nii et mõned lillelõhnad meelitavad neid tõepoolest ligi. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) avaldasid orhideelõhna uuringu 2019. aasta detsembris Chloé Lahondère, Jeffrey Riffell ja nende kolleegid, enamik neist Washingtoni ülikoolist. Uuring märgib, et nektarist toitumine aitab mõlemal sugupoolel kauem elada ja paljuneda ning et isased vajavad seda ellujäämiseks.

Meeskond jälgis Washingtoni osariigi põhjaosas väikest rohelist orhideed Platanthera obtusata: rohkem kui 581 õit 47 tunni jooksul, kokku 57 sääskede toitumiskülastust, peamiselt perekonnast Aedes. Õietolmumassid kleepusid külastajate silmade külge ja meeskond näitas, et sääsed tolmeldavad orhideed. Selle lõhn on nõrk, „rohune ja muskuselaadne“, ning rikas nonanaali poolest. Nonanaal on aldehüüd ja just aldehüüde kasutas Chaneli sõnul N°5 (No. 5) enneolematul moel.

Laboris tõmbas Aedes aegypti, sama liik mis 2015. aasta parfüümikatses, selle lõhna kunstliku koopia poole. Ilma ühe väikese osakaaluga ühendita, sirelialdehüüdita, langes ligitõmme peaaegu lõhnatu kontrolli tasemele. Kui sirelialdehüüdi kogus tõsteti lähedaste orhideede tasemele (neis on seda 6 kuni 40 korda rohkem ja sääsed neid ei külasta), kadus ligitõmme.

Meeskond salvestas ka sääskede ajureaktsioone. Aedes aegypti lõhnakeskuses reageeris sirelialdehüüdile kõige tugevamini närvirakkude kogum nimega AM2 ja tugevuselt järgmisena reageeris see tõrjevahendile DEET.

Parfüümi neis katsetes ei uuritud. Need näitavad, et „lilleline“ ei ole sääsele üks signaal: laboris piisas kahe ühendi tasakaalu nihutamisest, et ligitõmme lõppeks. Lilleline parfüüm on omakorda hoopis teine segu; meie lillelõhnade juhend näitab, kui mitmekesine see perekond on.

2015. aasta artikli ainus viide väitele „teised uuringud on näidanud, et lillelõhnad meelitavad sääski ligi“ on 2006. aasta katse ajakirjas British Columbia Medical Journal. See katse võrdles 95% DEET-i, Avon Skin So Soft vanniõli ja „erisegu“ platseeboga, loendades hammustusi ja maandumisi; ühegi lõhna ligitõmbavust see ei katsetanud.

Mis tõmbab sääski inimeste juurde?

Suure osa tööst teeb haistmine: 2015. aasta artikkel nimetab seda üheks olulisimaks meeleks, mille abil sääsed peremeest kaugelt leiavad. Tugevate ligimeelitajatena nimetab see piimhapet ja 1-okteen-3-ooli ning lisaks väljahingatavat süsihappegaasi, mis „muudab sääsed teistele lõhnaainetele tundlikumaks“. Paljud teadaolevad ligimeelitajad ja peletajad, märgib artikkel, pärinevad inimese ainevahetusest või higi lagundavatest bakteritest.

Inimesed on ka erinevad. PNAS-i meeskond kirjutab, et inimeste lõhnad on nagu lillelõhnadki segud, mille vahekorrad võivad inimeseti erineda, ja see „võib seletada“, miks sääsed eelistavad mõnda inimest teistele. USA keskkonnakaitseagentuur (EPA) nimetab oma juhendis putukatõrjevahendite ohutu kasutamise kohta tõrjevahendi toimet mõjutavate tegurite hulgas ka seda, „kui ligitõmbav sa sääskedele ja puukidele oled“.

Mis sääski tegelikult peletab?

2015. aasta katses hoidsid kollapalavikusääske kõige kauem eemal DEET-iga spreid ja sidruneukalüptiõliga sprei. USA haiguste tõrje ja ennetamise keskus (CDC) ja EPA soovitavad EPA-s registreeritud tõrjevahendeid. Aedes aegypti osakaalud töödeldud käe juures, kõik 2015. aasta artikli tabelist 2:

„Ebaoluline“ tähendab, et tulemus ei erinenud oluliselt palja käe tasemest esimesel mõõtmisel (61%), mis on artiklis iga väärtuse võrdlustase. Artikli järgi on sidruneukalüptiõlist 65% p-mentaan-3,8-diool (PMD).

Autorid järeldavad, et DEET-iga tõrjevahendid on „turu tõhusaimad sääsetõrjevahendid“. Sidruneukalüptiõliga spreid hindavad nad tugevuselt ja kestuselt sarnaseks, kuigi nende kokkuvõte ütleb, et sellised tõrjevahendid toimisid „lühemat aega“. Selle liigi vastu tegid tsitronellasprei ning geraniooli ja sojaõliga sprei vähe ning 1% geraniooliga sprei toimis ainult kohe pärast pealekandmist.

Aasia tiigersääse vastu oli 1% geraniooliga sprei, mis oli valmistatud rosmariini-, kaneeli- ja sidrunheinaõliga, neljandal tunnil endiselt oluline, samas kui 25% ja 7% DEET-iga spreid enam ei olnud (tabel 3). Plaaster ei mõjunud kummalegi liigile.

Oma lehel „Preventing Mosquito Bites“ (sääsehammustuste vältimine) soovitab CDC EPA-s registreeritud tõrjevahendeid, milles on üks kuuest toimeainest: DEET, pikaridiin (väljaspool Ameerika Ühendriike ikaridiin), IR3535, sidruneukalüptiõli (OLE), para-mentaandiool (PMD) või 2-undekanoon. Juhiste järgi kasutades on need CDC sõnul „tõestatult ohutud ja tõhusad“.

Me ei tea EPA-s registreerimata putukatõrjevahendite, sealhulgas mõne loodusliku tõrjevahendi tõhusust.

USA haiguste tõrje ja ennetamise keskus (CDC), „Preventing Mosquito Bites“

EPA leht nahale kantavate tõrjevahendite reguleerimise kohta ütleb, et registreerimine tähendab, et toodet on hinnatud inimese ohutuse ja tõhususe seisukohast, kui seda kasutatakse etiketi juhiste järgi; registreeritud toodetel on EPA registreerimisnumber. Mõned minimaalse riskiga koostisosadest valmistatud tooted, nende seas tsitronellaõli ja sojaõli, on registreerimisest vabastatud ning nende tõhusust „ei ole hinnatud“. Uuringu tootetabelis on kaitseaja veerus mõlema lõhna kohta kirjas „Not Recommended“ (ei soovitata). Kas looduslikud koostisosad on nahale leebemad, on eraldi küsimus, mida käsitleb meie kontroll looduslike ja sünteetiliste parfüümide ohutusest.