Kas naturaalne parfüüm on ohutum kui sünteetiline? Mida näitavad ELi reeglid

Kas looduslikud lõhnaained võivad põhjustada allergiat?

Jah. Euroopa Komisjoni nõustav ELi tarbijaohutuse teaduskomitee (Scientific Committee on Consumer Safety, SCCS) liigitas oma 2012. aasta arvamuses lõhnaallergeenide kohta 82 ainet inimestel tõendatud kontaktallergeenideks. Neist 54 on üksikkemikaalid ja 28 looduslikud ekstraktid. Seega ei pea üldreeglina paika uskumus, et looduslik tähendab ohutumat; see on üks väidetest, mida kontrollime artiklis Parfüümi müüdid ja faktid.

See jaotus ei järgi päritolu. Komitee mõistetes võib üksikkemikaal olla looduslikku või sünteetilist päritolu, kui selle identsus on täielikult teada. Looduslik ekstrakt on taimest või loomast saadud segu, näiteks lavendliõli, nii et ka loomsed toorained, nagu päris muskus, loetakse looduslikeks.

Looduslikud ekstraktid on pingereas kõrgel. SCCS märkis eriti murettekitavateks allergeenideks kaksteist kemikaali ja kaheksa looduslikku ekstrakti, millest igaühe kohta on avaldatud üle 100 juhtumi. Need kaheksa on ilang-ilangi (lõhnava kananga), nelgi-, jasmiini- ja sandlipuuõli, tammesammal, puusammal (treemoss), Peruu palsam ja tärpentin.

Murettekitavatele allergeenidele üldist piirmäära soovitades ütles komitee, et piirmäär järgib molekuli, mitte selle allikat:

suurim kasutuskontsentratsioon kehtib tuvastatud kemikaalidele nii siis, kui need lisatakse kemikaalidena, kui ka siis, kui need on loodusliku koostisosa tuvastatud komponent

Scientific Committee on Consumer Safety, arvamus lõhnaallergeenide kohta kosmeetikatoodetes (SCCS/1459/11), 2012

Mis on tammesammal ja miks EL sekkus?

Tammesammal (inglise keeles oak moss või oakmoss) on samblik Evernia prunastri ja selle ekstrakti kasutatakse parfümeerias tammesamblaabsoluudina. See on fougère-perekonna klassikaline tooraine ja Fragnatique liigitab selle mullaste lõhnade hulka, mis on üks kaheksast perekonnast meie lõhnaperekondade teejuhis.

2014. aasta kasutustestide uuring ajakirjas Acta Dermato-Venereologica nimetab kahte selle koostisosa, atranooli ja kloroatranooli, tugevateks kontaktallergeenideks. SCCS kirjeldab seda paari, mida leidub ka puusamblas, väga tugevatoimeliste lõhnaallergeenidena.

SCCS kasutab üldist läve 0,8 mikrogrammi naha ruutsentimeetri kohta, mis komitee järgi vastab 0,01%-le kosmeetikatootes. Avaldatud plaastritestide statistilises analüüsis oli see mediaanannus, mis vallandas allergilise kontaktdermatiidi 10%-l sensibiliseeritud ekseemipatsientidest. Kloroatranooli vallandamisläveks annab SCCS sarnastes katsetingimustes 0,0004 mikrogrammi ruutsentimeetri kohta, mis on meie arvutuse järgi 2000 korda vähem.

Hoiatus tuli varakult. 2012. aasta arvamus meenutab, et 2004. aastal jõudis varasem ELi komitee, tarbekaupade teaduskomitee (Scientific Committee on Consumer Products), järeldusele, et neid kahte molekuli ei tohiks tarbekaupades olla. Kontaktallergia mõlema sambla suhtes püsis ekseemipatsientide seas sage. SCCS-i enda otsus 2012. aastal:

SCCS on arvamusel, et kahe koostisosa, kloroatranooli ja atranooli, esinemine kosmeetikatoodetes ei ole ohutu.

Scientific Committee on Consumer Safety, SCCS/1459/11, 2012

2014. aasta uuring viitab, et kahe molekuli sisalduse vähendamine ei lahenda probleemi täielikult: selles testiti 15 tammesamblaabsoluudi suhtes allergilist inimest töötlemata ja vähendatud sisaldusega absoluudiga. Plaastritestides tekkis töötlemata proovile oluliselt rohkem reaktsioone. Korduva avatud pealekandmise test, mis SCCS-i kirjelduse järgi jäljendab tavapärast kasutamist, ei leidnud erinevust reageerinute arvus, vaid ainult selles, kui kiiresti reaktsioon tekkis. Autorid järeldavad, et vähendatud sisaldusega absoluut võib juba sensibiliseeritud inimestel ikkagi reaktsioone vallandada.

Ei ELi õigus ega tööstuse enda standard keela tammesammalt ennast. IFRA standard tammesamblaekstraktide kohta (49. muudatus, 2020) piirab nende sisalduse valmis parfüümis 0,1%-ni. Samuti nõuab see, et atranooli ja kloroatranooli oleks ekstraktis kumbagi alla 100 ppm.

Milliseid lõhnaaineid EL keelab?

ELi keelatud ainete loetelu, kosmeetikamääruse II lisa, sisaldab mõlemat päritolu lõhnaallergeene: sünteetilist HICC-i ning kahte looduslikku tammesambla koostisosa, atranooli ja kloroatranooli. Kõik kolm lisati komisjoni 2. augusti 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1410, mis viitab SCCS-i 2012. aasta järeldusele, et neid ei tohiks kosmeetikatoodetes kasutada.

Määrus ise nimetab neid lõhnaallergeenideks, mis on viimastel aastatel põhjustanud kõige rohkem kontaktallergia juhtumeid. Komitee arvestused seda pingerida täpsustavad: Peruu palsamist ja tärpentinist on komitee märkuse järgi teatatud sagedamini kui HICC-ist, kuigi mõlemat kasutatakse palju laiemalt kui ainult lõhnades ja kosmeetikas.

Määrus seadis kaks tähtaega. Alates 23. augustist 2019 ei tohtinud ELi turule viia ühtki uut toodet, mis sisaldab mõnda neist kolmest ainest. Alates 23. augustist 2021 ei tohtinud enam turul pakkuda ka allesjäänud varusid. ELi kosmeetikaseadus, määrus (EÜ) nr 1223/2009, loeb toote turul kättesaadavaks tegemiseks igasuguse kaubandusliku tarnimise, olgu tasu eest või tasuta.

See seadus loeb parfüümid ja Kölni vee (eau de Cologne) kosmeetikatoodeteks ning lubab keelatud ainest ainult tehniliselt vältimatuid jälgi, ja sedagi ainult ohutus tootes. 2017. aasta määrus põhjendab oma pikka üleminekuaega: lõhna koostise muutmine on erakordselt keeruline ja pikk töö ning tarbijad on mures, kui neile tuttav lõhn muutub.

Keelatud ainete loetelu on pikem kui see määrus. Kosmeetikamääruse konsolideeritud tekst keelab lõhnaainena ka töötlemata Peruu palsami, Myroxylon pereirae toore eritise, samas kui selle ekstraktid ja destillaadid on ainult piiratud. Alates 1. märtsist 2022 on keelatud butylphenyl methylpropional, mida müüdi nime all Lilial ja mille lisas loetellu koos teiste kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainetega määrus (EL) 2021/1902.

Kas sünteetilised lõhnaained on kahjulikud?

Mitte rühmana: ELi õigus hindab sünteetilisi lõhnakemikaale ükshaaval, nagu ka looduslikke. Selgeim näide on HICC. SCCS nimetab seda sünteetiliseks aineks, mille ainus kokkupuuteallikas on lõhnad, ja üksikuks lõhnakemikaaliks, millest on alates 1999. aastast kõige sagedamini teatatud kui allergia põhjustajast.

Komitee loendas HICC-i kohta umbes 1500 avaldatud juhtumit, suuruselt teise kemikaali, kaneelaldehüüdi (cinnamal) kohta umbes 350. Komitee pidas tööstuse vabatahtlikke HICC-i piirmäärasid ebapiisavaks ja soovitas HICC-i tarbekaupades mitte kasutada.

Teised sünteetilised ained on teatud tingimustel lubatud. 2019. aasta ülevaade ajakirjas Beilstein Journal of Organic Chemistry nimetab Iso E Superit, millele rajaneb Molecule 01, kõigi aegade edukaimaks sünteetiliseks lõhnaaineks. SCCS loetleb selle tõendatud allergeenide hulgas madalaimas rühmas, kuhu kuuluvad ained, mille kohta on teatatud kuni 10 positiivsest testireaktsioonist, ja uued ELi etiketid peavad selle kindlaksmääratud piirmäärade ületamisel nimetama.

Seaduse lähtekoht ei arvesta päritolu. Kosmeetikamäärus määratleb aine kui „keemiline element ja selle ühendid looduslikus olekus või mis tahes tootmisprotsessi tulemusel saadud kujul“. Samuti nõuab see, et iga turul olev toode oleks tavapärase või põhjendatult eeldatava kasutamise korral inimese tervisele ohutu.

Mõjuhinnangu uuringule viidates paneb määrus (EL) 2023/1545 lõhnaallergeenide suhtes allergiliste inimeste osakaaluks ELis 1 kuni 9%. SCCS-i enda 2012. aasta hinnang, mis põhines kaheksa levinud lõhnaallergeeniga tehtud testidel, oli 1 kuni 3% Euroopa üldrahvastikust. Komitee sõnul võib tegelik näitaja olla suurem. 2017. aasta määrus lisab, et lõhnaallergia piirdub tavaliselt nahaga.

Mida tähendab „naturaalne“ parfüümi etiketil?

See kirjeldab, kust koostisosad pärinevad, mitte seda, kui ohutud need on. Looduslike kosmeetika koostisosade rahvusvaheline juhend on ISO 16128. Selle 2017. aastal avaldatud teine osa kirjeldab, kuidas arvutada looduslikkuse, loodusliku päritolu, mahe- ja mahepäritolu indekseid.

ISO enda kokkuvõte ütleb selgelt: kumbki osa ei käsitle toote kommunikatsiooni, näiteks väiteid ja märgistust, ega inimese ohutust. Looduslikkuse indeks mõõdab päritolu, mitte ohutust.

ELi õigus lisab ühe kaitsepiirde. Kosmeetikamäärus keelab märgistuses ja reklaamis tekstid, nimetused, pildid ja muud märgid, mis omistavad tootele omadusi või funktsioone, mida sellel ei ole. Ka tõene looduslikkuse väide ei ütle allergeenide kohta midagi: SCCS-i loenduse järgi on 28 looduslikku ekstrakti tõendatud kontaktallergeenid.

Kuidas kontrollida parfüümi allergeene?

Loe koostisosade loetelu. ELis nõuab kosmeetikamääruse artikkel 19 loetelu, mille ees on sõna „ingredients“ ja kus lõhnakompositsioonid ja nende toorained on kirjas kui „parfum“ või „aroma“. Määruses loetletud lõhnaallergeenid tuleb siiski nimetada eraldi.

Lõhnaallergeenide puhul kehtib see kohustus nahale jäetavates toodetes üle 0,001% ja mahapestavates üle 0,01%. Tammesamblaekstrakt on ELi etikettidel kirjas nimega Evernia prunastri extract ja puusamblaekstrakt nimega Evernia furfuracea extract.

Loetelu pikeneb. Kui määrus (EL) 2023/1545 2023. aasta juulis vastu võeti, tuli eraldi nimetada 24 lõhnaallergeeni. Määrus lisab SCCS-i tuvastatud täiendavad allergeenid, määruse enda loenduse järgi 56. Uute etiketinimede hulgas on Rose Flower Oil/Extract, Jasmine Oil/Extract, Santalum Album Oil (sandlipuu) ja Tetramethyl Acetyloctahydronaphthalenes (müüakse nime all Iso E Super).

Pärast 31. juulit 2026 ELi turule viidud tooted peavad järgima uusi reegleid ja vanemaid varusid võib müüa kuni 31. juulini 2028. Nende kuupäevade põhjal võib meie hinnangul poodides praegu näha mõlemat tüüpi etikette. Määruse enda sõnastatud eesmärk: juba sensibiliseeritud inimesed saavad vältida ainet, millele nad reageerivad.

Väljaspool ELi võib etikett öelda vähem. USA eeskirjade järgi võib lõhnaaineid loetleda lihtsalt kui „Fragrance“, ütleb FDA leht lõhnadest kosmeetikas. Põhjus on lehe sõnul see, et märgistusseadus ei saa sundida ettevõtteid ärisaladusi avaldama. FDA leht 2022. aasta kosmeetikaseaduse MoCRA kohta nimetab lõhnaallergeenide märgistust nende reeglite hulgas, mille kehtestamist see seadus ametilt nõuab.