Tapputi ja vanim dateeritud parfüümiretsept, millel on valmistaja nimi
Parfüümi leiutajat ei tunta. Vanim dateeritud parfüümiretsept, kus on valmistaja nimi, on Tapputi oma Assuri tahvlil aastast 1239 või 1229 eKr (Oracc).
- 01Parfüümil pole teadaolevat leiutajat; UCLA egüptoloogia entsüklopeedia järgi mainitakse Egiptuse suitsutusainet kyphi juba püramiiditekstides.
- 02Larsa kuningriiki teenis parfümeeritöökoda hiljemalt kuningas Sumueli viiendal valitsemisaastal, umbes 1890 eKr; 2014. aasta uurimus ajakirjas Cuneiform Digital Library Journal nimetab selle juhiks Lipit-Irra.
- 03Assurist leitud ja nüüd Berliinis hoitav tahvel KAR 220 omistab „kuninga pea jaoks“ mõeldud õli parfüümivalmistaja Tappūti-Bēlat-ēkallele; Oracc dateerib selle aastasse 1239 või 1229 eKr.
- 04Tapputi meetod oli leotamine, kuumutamine ja filtreerimine vees ja õlis, ilma alkoholi ja destillaatorita; Escobari (2023) järgi tegi 40 filtreerimist Assüüria õli „kuningale vääriliseks“.
- 05Ebersi papüüruse retsept 852 on vanem, kuid ei nimeta valmistajat; PKT 6, teine naisele omistatud Assuri retsept, on dateerimata (Oracc). Tapputi oma on vanim dateeritud parfüümiretsept, mis nimetab oma valmistajat.
Kuninga parfüüm valmis tema retsepti järgi
Ava InstagramisÄrakiri
The king's perfume was her recipe. Her name was Tapputi, and her legend needs a fact-check.
It survives on a clay tablet from Assur, over three thousand years old, now in Berlin.
She's often called “history's first chemist”. That label is modern.
No alcohol, no distilling. Her oil was steeped, heated and filtered. In Assur, forty filtrations made oil fit for a king!
But she wasn't first. At least five centuries earlier, Lipit-Irra ran a perfume workshop in Larsa.
An Egyptian recipe beats hers by centuries, but names no maker.
So hers is the oldest known perfume recipe that names its maker!
Which perfume legend should we fact-check next?
Jutustab AI-hääl.
Kes leiutas parfüümi?
Leiutajat ei ole kuskil kirjas. UCLA egüptoloogia entsüklopeedia parfüümiartikli järgi on Egiptuse hauakabelite seintel pühade õlide anumaid kujutatud juba 3. dünastia ajast ning Mesopotaamias teenis Larsa kuningriiki parfümeeritöökoda hiljemalt umbes 1890 eKr. Vanim dateeritud parfüümiretsept, mis nimetab oma valmistajat, kuulub Tappūti-Bēlat-ēkallele (sageli kirjutatud Tapputi-Belatekallim), Assüüria parfüümivalmistajale, keda tavaliselt kutsutakse Tapputiks.
Ajalises järjekorras, dateerimata retsept viimasena, on säilinud ürikud järgmised.
| Dateering allika järgi | Ürik | Mis see on | Kas valmistaja on nimetatud? | Allikas |
|---|---|---|---|---|
| Juba 3. dünastia ajal; püramiiditekstid | Egiptuse hauakabelid; püramiiditekstid | Seintel kujutatud pühade õlide anumad; nimetatud on kyphi | Ei | UCLA egüptoloogia entsüklopeedia |
| Sumueli 5. aasta, umbes 1890 eKr (keskmine kronoloogia) | YOS 14, 212 (Yale Oriental Series), Larsa kuningriik | Õli parfümeeritöökojale, mida 2014. aasta uurimuse järgi juhtis Lipit-Irra | Töökoja juht on nimetatud; retsepti pole | Cuneiform Digital Library Initiative (CDLI); Cuneiform Digital Library Journal (2014) |
| 16. sajandi eKr viimane veerand | Ebersi papüürus 852, Egiptus | Kyphi, suitsutusaine kodu ja riiete jaoks | Ei | Leipzigi ülikooli raamatukogu; Near Eastern Archaeology |
| 1239 või 1229 eKr (Escobar: umbes 1230 eKr) | KAR 220, Assur | Pilliroo-õli „kuninga pea jaoks“ | Jah: Tappūti-Bēlat-ēkalle | Open Richly Annotated Cuneiform Corpus (Oracc); CDLI |
| Keskassüüria ajajärk; dateering pole säilinud | PKT 6, Assur | Mitu lõhnastatud õli | Säilinud on ainult tema nime lõpp „-ninu“ | Oracc |
Kahest Assuri retseptist, mis nimetavad valmistajat, on dateering säilinud ainult tema omal. Meie allikatega parfüümi ajaloo ajatelg jälgib neid ürikuid tänapäevani.
Kes oli Tapputi?
Tapputi oli Assüüria parfüümivalmistaja, kelle nimi on kirjas umbes 1230. aastast eKr pärit savitahvlil Assurist, tänapäeva Põhja-Iraagist. Ajaloolane ja assürioloog Eduardo A. Escobar nimetab teda oma 2023. aasta allikakogumiku peatükis selle tahvli kohta „asjatundlikuks parfümeeriks, muistseks Assüüria naiseks“. Kiilkirjatekstide andmebaasi CDLI (Cuneiform Digital Library Initiative) kirje KAR 220 kohta paigutab leiu Assuri, tänapäeva Qalat Sherqati, ja Keskassüüria ajajärku, umbes 1400 kuni 1000 eKr.
Tahvlilt endalt on näha, et ta oli naine. Tekstikogu Open Richly Annotated Cuneiform Corpus (Oracc) 2021. aasta KAR 220 väljaandes on tema nime ees märk, mille kirjutajad panid naiste nimede ette, ja tema tiitel järgneb märgile munus, mis tähendab „naist“. Tiitel on muraqqītu, mille Oracc tõlgib kui „parfüümivalmistaja“; Escobari sõnul kandsid seda tiitlit Assüüria parfümeerias naised, keda ta nimetab „aroomiainete asjatundjateks“.
Tema nime teine pool on jumalanna nimi, mitte ametinimetus. Bēlet-ekallim, mida Oracc kirjutab kujul Bēlat-ēkalle, saab tõlkida kui „Palee Emand/Perenaine“, ütleb 2003. aasta Würzburgi doktoritöö selle jumalanna kohta, ja väljaanne kirjutab selle jumalust tähistava märgiga. Peale selle tahvli ei ütle siin viidatud teaduslikud allikad tema elust midagi.
Populaarsed käsitlused lähevad kaugemale. Näiteks Wikipedia ingliskeelne artikkel Tapputi kohta esitab kolm väidet, mida siin viidatud väljaanded ja uurimused ei toeta.
| Populaarne väide | Mida allikad näitavad | Allikas |
|---|---|---|
| Tema tooraineid „destilleeriti ja filtreeriti mitu korda“ | Neid leotati, kuumutati ja kurnati läbi riide; kumbki tõlge ei maini destilleerimist | Oracc; Escobar |
| Ta oli „kuningliku palee ülevaataja“ ja „professionaalsete naisparfümeeride rühma juht“ | Kolofon nimetab teda ainult „parfüümivalmistajaks“; Escobar kirjeldab „peaparfümeeri“, kuid ei ütle, et tema see oli | Oracc; Escobar |
| Ta töötas koos kolleegiga, kelle nimest on säilinud ainult „-ninu“ | „-ninu“ on nimetatud teises retseptis, PKT 6; KAR 220 ei nimeta ühtki teist parfüümivalmistajat | Oracc |
Mida ütleb Tapputi tahvel KAR 220?
See on samm-sammuline retsept lõhnastatud pilliroo-õli jaoks ja selle lõpuread, kolofon, nimetavad valmistaja ning dateerivad selle koopia. CDLI andmetel on tahvel koos teiste fragmentidega hoiul Berliinis Vorderasiatisches Museumis numbriga VAT 10165; KAR 220 on selle avaldamisnumber.
Parfüümi valmistamine 2 seah'ist heast õlist ... kuninga pea jaoks, ... parfüümivalmistaja Tappūti-Bēlat-ēkalle juhendi järgi.
Oracc, KAR 220, kolofon (tagakülg iv 8), 2021. aasta väljaanne, CC BY-SA 3.0
Escobari ümberarvutuse järgi on kaks seah'i umbes 20 liitrit ja õli valmistati kuninga pea jaoks; seda väljendit tõlgib ta kui „kuningale vääriline“. Rida ütleb ka, et tekst on „kopeeritud (tahvlilt)“: säilinud tahvel on koopia ega pruugi olla tema käega kirjutatud. Escobar loeb vormelit nii, et see omistab talle „kogu retseptis sisalduva teadmise“, „(tema) suu järgi“.
Viimane rida dateerib koopia: „Kuu Muhur-ilāni, 20. päev, ülemkarikakandja Šunu-qardū eponüümiaasta“. Assüüria aastad said nime ühe ametniku, eponüümi järgi. Oracci eponüümide tabel paigutab Šunu-qardū kuningas Tukultī-Ninurta I valitsusaega, aastasse 1239 või 1229 eKr, ja hoiatab, et aastate järjekord „tuleb rekonstrueerida ja see töö pole kaugeltki lõpetatud“.
Ükski teine Assuri parfüümiretsept pole oma dateeringut säilitanud. Oracc avaldab neid kuus, nende seas KAR 220: neljal on lõpp kadunud ja PKT 6 (VAT 9659) katkeb vahetult pärast tema omaga sarnast autorimärget, mis nimetab naist, keda väljaanne kutsub „(nais)õlitöötlejaks“. Tema nimest on säilinud ainult lõpp: „-ninu“. Kuna PKT 6 on dateerimata, ei saa keegi öelda, kumb kahest retseptist on vanem. Meie lühivideo, mis valmis enne, kui PKT 6 läbi lugesime, nimetab Tapputi retsepti vanimaks teadaolevaks; tahvlid toetavad ainult väidet, et see on vanim dateeritud retsept.
Kuidas Tapputi parfüümi valmistas?
Leotades, kuumutades ja filtreerides: retsepti järgi leotatakse lõhnavaid taimi üleöö vees, kurnatakse need läbi riide, keedetakse tulel koos õliga ja korratakse tsüklit. Pilliroog pestakse, kuivatatud lõhnaaineid kuumutatakse vees, mis on võetud „palee ... kaevust“, mürt pannakse anumasse ja segu „jääb ööseks seisma ja muutub pehmeks“. Koidikul, ütleb väljaanne, „kurnad sa selle vee ja lõhnaained riidega läbi“.
Seejärel tsükkel kordub: vedelik selitatakse teise anumasse, jääk visatakse ära ning lisatakse veel purustatud pilliroogu ja mürti, kusjuures väljaanne loeb „[kolmanda korra] pesu“ ja siis „neljanda korra valamise“. Hiljem tuleb „Sa kuumutad tule“: õli valatakse juurde ja segatakse ning lõpuks kurnatakse see vähehaaval läbi riide šappatu-nõusse.
Alkoholi ega destilleerimist retseptis ei ole: kumbki ingliskeelne tõlge ei kasuta sõna „destilleerima“. 2014. aasta uurimus Larsa lõhnaainekaubandusest ajakirjas Cuneiform Digital Library Journal kirjeldab neid Assüüria retsepte samamoodi: tooraineid leotati korduvalt vees ja õlis ning kuumutati tulel, et neid pehmendada ja lõhn välja tuua. Alkoholil põhinevast parfüümist räägib algse Kölni vee (eau de Cologne) lugu.
Escobar märgib, et kõik kuus teadaolevat Assuri parfüümiretsepti kirjeldavad sarnast protsessi: kuumutamisega ekstraheerimist, matseratsiooni ja filtreerimist. Kvaliteet sõltus filtreerimiste arvust. Pärast 20 filtreerimist sobis parfüüm kaubanduseks, sõna-sõnalt „tee jaoks“; pärast nädalaid kestnud viimistlemist ja 40 filtreerimist saadi kõige peenem õli, mida kirjeldati kui „kuningale väärilist“. See on tema sõnul „toode, mis omistatakse Tappūtī-bēlat-ekalle asjatundlikkusele“.
Kas Tapputi oli esimene parfümeer?
Ei. Mesopotaamias töötas parfümeeritöökoda sajandeid enne, kui tema tahvel kopeeriti, ja selle juhti teatakse nimepidi. 2014. aasta uurimus näitab, et Larsa kuningriigis töötas parfüümivalmistaja, akadi keeles raqqû, parfümeeritöökojas (bīt raqqî).
Larsa õlikviitungisse YOS 14, 212 on kantud õli, mille Lipit-Irra selle töökoja jaoks vastu võttis. Uurimus järeldab, et ta oli varem juhtinud õlibürood, enne kui ta „edutati parfümeeritöökoja juhiks hiljemalt Sumueli viiendaks valitsemisaastaks“. CDLI kirje kviitungi kohta annab sama aasta ja CDLI Mesopotaamia valitsejate nimekiri dateerib kuningas Sumueli valitsusaja tavapärase keskmise kronoloogia järgi aastatesse 1894 kuni 1866 eKr. Tema viies valitsemisaasta oli umbes 1890 eKr, ligikaudu 650 aastat enne Tapputi tahvlit (1890 miinus 1239 on 651).
Ükski Larsa tekst ei ole siiski retsept. Uurimus ei leia „ühtki teksti, mis kirjeldaks parfüümi valmistamist enne Keskassüüria ajajärku“, mis on just Tapputi tahvli ajajärk; Larsa enda ajastust mainivad „konkreetselt parfümeeri töövõtteid“ ainult Mari tekstid.
Egiptusel on vanem kirja pandud retsept. Ebersi papüürus, meditsiiniline õpik, mille Leipzigi ülikooli raamatukogu dateerib 16. sajandi eKr viimasesse veerandisse, sisaldab retsepti, mida ajakiri Near Eastern Archaeology nimetab varaseimaks kyphi retseptiks: Ebers 852. Ajakirja 2021. aasta tõlkes valmistatakse kyphit, „et teha kodu ja riiete lõhn meeldivaks“: kuiv mürr, kadakamarjad, Pistacia vaik, stüraks ja muud koostisosad jahvatatakse peeneks ja segatakse ning osa segust pannakse tulele. Valmistajat see ei nimeta.
Seega on Egiptuse retsept Tapputi omast umbes 260 kuni 300 aastat vanem (16. sajandi eKr viimane veerand ulatub aastast 1525 kuni aastani 1501 eKr). Mürr ja stüraks on kirjas meie vaiguste lõhnade teejuhis.
Tapputi ei olnud niisiis esimene parfümeer ega vanima retsepti autor: teda eristab dateeritud autorimärge. Tema järel tulnud parfümeeridest räägime eraldi teejuhis.
Miks nimetatakse Tapputit esimeseks keemikuks?
Sest tema retsepti loetakse varajaseks keemiaks ja sellel on tema nimi. Wikipedia ingliskeelne artikkel nimetab teda „üheks maailma esimestest kirjalikult mainitud keemikutest“, viidates Martin Levey 1973. aasta raamatule, ja Escobar märgib, et teda „ülistatakse ajaloo esimese keemikuna“. See nimetus on tänapäevane ja Escobar seab selle kahtluse alla: üks tema peatüki lõpuküsimustest käsitleb selle tiitli „metodoloogilisi puudusi“.
Keemiline tõlgendus ise kuulub 20. sajandisse: 2014. aasta Larsa uurimus viib esimese arutelu „aroomipreparaatide valmistamise tehnoloogiast“ tagasi Levey 1959. aasta raamatuni Chemistry and Chemical Technology in Ancient Mesopotamia.
Escobar rõhutab ka nime taga olnud meeskonda. Tõendid viitavad tema sõnul sellele, et parfüümi valmistamine oli „ühine ettevõtmine, mis nõudis osavate parfümeeride kooskõlastatud meeskonda“, ja suur osa oskustest, näiteks temperatuuri ja ajastuse hindamine, jäi „vaikivaks, kehastunud teadmiseks“, mida tahvel üles ei märgi. Kas Tapputi leiutas parfüümi, on üks väiteid, mida kontrollime artiklis Parfüümi müüdid ja faktid.
Osa sarjast Eau Facts, Fragnatique'i meeskonna sarjast lõhnade ajaloost ja teadusest, mida jutustatakse ka lühivideotena Instagramis kontol @eaufacts. Uuritud ülal loetletud allikate põhjal, mustand koostatud AI abiga ja enne avaldamist iga allikaga üle kontrollitud.
Korduma kippuvad küsimused
- Kas Tapputi oli egiptlane?
- Ei. Tapputi oli assüürlane. Tema retsept on säilinud savitahvlil KAR 220, mis kaevati välja Assurist tänapäeva Põhja-Iraagis ja mille Cuneiform Digital Library Initiative dateerib Keskassüüria ajajärku ning Oracci eponüümide nimekiri aastasse 1239 või 1229 eKr. Egiptusel on oma varased tõendid: 16. sajandi eKr viimasest veerandist pärit Ebersi papüürus sisaldab vanemat kyphi retsepti, kuid ei nimeta valmistajat.
- Mida tähendab nimi Tapputi-Belatekallim?
- See ühendab abi tähendava sõna jumalanna nimega. Chicago assüüria sõnaraamat (Chicago Assyrian Dictionary) toob tema nime tahvlilt KAR 220 akadi nimisõna tappûtu („abistamine, abi“) all. Teine pool, Bēlat-ēkalle, on 2003. aasta Würzburgi doktoritöö järgi jumalanna Bēlet-ekallim, „Palee Emand/Perenaine“. Populaarsed käsitlused tõlgivad kogu nime kui „Palee Emanda abiline“; ükski siin viidatud teaduslik allikas ei tõlgi seda tervikuna. Tema tiitel muraqqītu tähendab parfüümivalmistajat.
- Kus on Tapputi tahvel praegu?
- Berliinis. Cuneiform Digital Library Initiative märgib, et KAR 220 on hoiul Vorderasiatisches Museumis muuseuminumbriga VAT 10165 koos fragmentidega VAT 10445 ja VAT 12269. See kaevati välja Assurist, tänapäeva Qalat Sherqatist, ja KAR 220 on selle avaldamisnumber sarjast, milles see esimest korda trükis ilmus. Translitereeritud teksti ja ingliskeelset tõlget saab tasuta lugeda Oracci 2021. aasta väljaandest.
- Mis oli maailma esimene parfüüm?
- Esimest ei oska keegi nimetada. UCLA egüptoloogia entsüklopeedia järgi mainitakse Egiptuse suitsutusainet kyphi juba püramiiditekstides, kuid selle varaseim retsept on Ebersi papüüruse retsept 852 16. sajandi eKr viimasest veerandist (Near Eastern Archaeology, 2021) ja see ei nimeta valmistajat. Larsas oli parfümeeritöökoda olemas umbes 1890. aastaks eKr. Tapputi retsept aastast 1239 või 1229 eKr on vanim dateeritud retsept, mis nimetab oma valmistajat.
Avasta Fragnatique'i
